Põletik: tüüpiline keha (immuunsüsteemi) reaktsioon mis tahes koekahjustusele, kui tekivad lokaalsed muutused, mis tavaliselt väljenduvad punetuse, kuumuse, turse, valu ja funktsionaalsete häiretena. Põletikul ei ole ühte kindlat põhjust ja see võib tuleneda traumast, bakteritest, toksiinidest, kuumusest ja autoimmuunhaigustest.
Üsna sageli ei saa diabeedi, reumatoidartriidi, psoriaasi ja teiste autoimmuunhaiguste all kannatavad patsiendid isegi aru, et nende haigus on teatud tüüpi põletik.
Niisiis, mis on põletik?
See on protsess, mille käigus keha püüab vabaneda millestki võõrast.
Kõik saab alguse sellest, et teie kehas on midagi võõrast, mis aktiveerib immuunreaktsiooni või teie keha reaktsiooni. Selle reaktsiooni tõttu vabanevad organismist aktiivsed ained ehk põletikumediaatorid, mis toimivad vahendajatena ning aitavad sekreeti suunata ja väljutada, samuti aktiveerivad seni mitteaktiivseid rakke.
Kui patsiendil on autoimmuunhaigus, arvab keha, et see võõras on organ, nahk või liiges, ja püüab sellest vabaneda. Selle tagajärjeks on kroonilised valud, ebamugavustunne ja pöördumatud funktsionaalsed häired. Selliste põletike ajal kasutatakse immunosupressante enamasti organismi immuunaktiivsuse vähendamiseks, mille tulemuseks on oht haigestuda teistesse haigustesse.
Immuunreaktsiooni tõttu on käimas protsessid, mis määravad põletiku kulgu; erituvad erinevad ained, nagu vahendajad serotoniin ja histamiin, mis laiendavad kapillaare ja parandavad rakkude läbilaskvust, bradükiniin, mis hoiab silelihaste lihastoonust ja põhjustab valu, ning prostaglandiinid, mis sõltuvalt seondumiskohast võivad takistada vererakkude aglutinatsiooni või just vastupidi, tagada nende aglutinatsioon.
Kui vahendajad on sekreteeritud, tekib reaktsioon: punetus, kuumus, turse ja valu.
Turse tekib siis, kui vedelik, mis sisaldab palju valke ja on vere koostisosa, pääseb veresoontest ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse. Seda nimetatakse eksudaadiks ja seda võib olla mitut tüüpi: vesine, mädane või verine.
Samuti toimuvad käimas protsessid vereringesüsteemis: leukotsüüdid ja lümfotsüüdid liiguvad verest kahjustatud rakkudesse, seostuvad nende rakkude ja bakteritega ning “söövad” need ära. Seda protsessi nimetatakse fagotsütoosiks. Seeditud bakterid, rakud ning aktiivsed ja surnud fagotsüüdid moodustavad mäda.
Kui bradükiniin osaleb valu tekitamises, siis prostaglandiinid ja histamiin stimuleerivad närvilõpmeid, mis avalduvad valutundena. Teatavasti ei arene põletik mitte ainult naha pindmistes kihtides, vaid ka elundites. Elunditel aga puuduvad närvilõpmed, mistõttu võivad nende põletikunähud loetletud sümptomitest erineda.
