Meie elustiil on 20. sajandi teisel poolel oluliselt muutunud ja sellega on kaasnenud mitmete terviseprobleemide ägenemine. Põhjus oli sageli lihtne: regulaarse füüsilise aktiivsuse vähesus ja istuv eluviis. Alates 1950. aastatest on teadlased hoiatanud, et istuv eluviis võib tuua kaasa mõningate haiguste tekkeriski ja neisse suremuse vähemalt kahekordse tõusu. See on aktuaalne probleem Lätis ja teistes Euroopa riikides, kus paljud veedavad suurema osa päevast istudes: kontorites, televiisori või arvuti taga, sõites autoga tööle või tagasi koju.
Laste, noorukite ja eakate ülekaalulisus polnud varem probleem, kuid kõik on muutunud. Regulaarse füüsilise aktiivsuse vähesus mõjutab mitte üksnes meie välimust, vaid ka tervist ja heaolu. Istuv eluviis on üks peamine igapäevaste valude, halva tuju ja lõputuna näiva väsimuse põhjus.
Esimene samm on kõige olulisem!
On kahte tüüpi inimesi: need, kes harjuvad emotsionaalse ja füüsilise ebamugavustundega, püüavad toime tulla peas, seljas ja muudes kehapiirkondades tekkivate valudega ning lepivad nendega, ning need, kes armastavad füüsilist aktiivsust, peavad seda oluliseks ja väärtustavad selle rolli erinevate valude ennetamisel. Tänapäeval on paljud kohandunud valu ja ebamugavustundega ning peavad neid aistinguid normaalseteks. Kuid see ei tohiks nii olla! Loomulikult on füüsilise aktiivsuse osakaalu suurendamine raske, kuid tulemuste tunnetamine on tõesti motiveeriv. Füüsiline aktiivsus tõstab elukvaliteeti ja pikendab keskmist eluiga. Füüsiline aktiivsus peaks olema elu lahutamatu osa, mitte kohustus.
Valige endale sobivad alad!
Keskenduda ei tohiks vaid ühele trendikaks peetavale spordialale (näiteks jooksmisele või aeroobikale). Valige spordialad, mis pakuvad teile rõõmu ning leevendavad füüsilise aktiivsusega kaasnevaid negatiivseid tegureid või ebamugavust. Alustades tuleb kindlasti hoiduda suurt pingutust nõudvast koormusest. Tõstke koormust järk-järgult. Kui teil on terviseprobleeme (näiteks liigesevalu või kõrge vererõhk), pidage nõu füsioterapeudi, perearsti, kvalifitseeritud juhendaja või sertifitseeritud treeneriga. Kui spordiala on teie jaoks uus, ärge tehke sellega algust üksi või ega teiste kogemustele tuginedes. Alati on vajalik individuaalne hindamine. Mõned peavad keskenduma tasakaalule ja koordinatsioonile, teised aga vastupidavusele.
Seadke eesmärgid!
Kui olete otsustanud tõsta füüsilist aktiivsust, tehke endale selgeks, miks te seda teete – kas terviseseisundi, vormi või soorituse parendamiseks või mõnel muul põhjusel. Eesmärgid aitavad teil kursil püsida, sest teekonnal tuleb ette palju kiusatusi. Istuv eluviis on peamine tervist ohustav ja nõrgestav tegur. Füüsiline aktiivsus on äärmiselt oluline nii terviseseisundi kui ka heaolu parendamise seisukohast. Tõestasin oma lõputöös, et jalgrattasõit, suusatamine ja kepikõnd vähendavad viha, agressiivsust ja hirmu, tõstavad vere beetaendorfiinide (õnne- ja heaoluhormoonide) taset ning parandavad meeleolu. Uuring viidi läbi keskealiste uuritavatega, kelle vanusegrupi peamiseks surmapõhjuseks on kardiovaskulaarhaigused.
Me kõik võiksime olla füüsiliselt aktiivsed!
Miks peaksid füüsiliselt aktiivsed olema need, kes ei ole ülekaalulised või kellel on hea geneetiline pagas ja võivad ilma kaalutõusuta süüa nii palju kui soovivad? Vastus on lihtne: me kõik peaksime olema füüsiliselt aktiivsed olenemata kehakaalust, terviseseisundist, vanusest või muudest teguritest. Muidugi mängib kõiges rolli ka geneetika. Teatud vanuseni võib kõik olla parimas korras, kuid siis võivad ootamatult tekkida tekkida valu, vaevused ja mitmesugused haigused. Me kõik peaksime olema igapäevaselt füüsiliselt aktiivsed. Vaadakem väikeseid lapsi – nad on pidevas liikumises ja neil pole mingeid selja- või liigesevalusid. Inimene on loodud liikuma, kuid tänapäevane linnakeskkond surub meid liikumist vähendavatesse raamidesse, mida piiritlevad kodu, töö ja autosõit.
Lapsed õpivad vanematelt!
Ebapiisav füüsiline aktiivsus lapsepõlves võib kaasa tuua elukestva tervisekahju. Laste füüsiline aktiivsus on ülemaailmselt vähenenud, eriti vaesemates piirkondades. Sportlike harrastuste juurutamisse investeeritav aeg ja ressursid on aja lõikes kahanenud ning füüsiliselt aktiivseid mänge ja vabaajategevusi võtavad üle arvutimängud ning televiisor. Kuid kui lapsevanemad ei ole füüsiliselt aktiivseid, ei ole seda suure tõenäosusega ka nende lapsed. Regulaarne ja küllaldane füüsiline aktiivsus lapsepõlves loob alustala heale eluaegsele terviseseisundile. Vanemad peavad olema füüsiliselt aktiivsed, et hoolitseda nii enda kui ka oma laste tervise eest.
Dr (sp. sc.) Ieva Zvīgule
Sertifitseeritud füsioterapeut
Vingrosev.lv